LIFE SIP WetEST

LIFE SIP WetEST projekt „Ühiste jõupingutuste võimestamine süsteemse muutuse toetamiseks veemajanduskavade elluviimisel Lääne-Eesti vesikonnas“

Eesmärk ja tegevused

Projekti eesmärk on Eesti suurima, Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (VMK), terviklik elluviimine. Eesmärgi saavutamine hõlmab laia kaasatud osapoolte ning teemade ringi. Tegevused toimuvad veesaaste vähendamiseks põllumajanduse, maaparanduse, tiheasustusalade ja jäätmekäitluse valdkonnas. Tööd jaotuvad tehnilisteks, uuringuteks ja digilahenduste arendamiseks.

Eestis on kolm vesikonda, millest igal on oma veemajanduskava (VMK). Piirkondlikud veekaitse sihttasemed on kokku lepitud Euroopa Liidu (EL) veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EL) ja Eesti veeseaduses. VMK-de laiem eesmärk on pinna- ja põhjavee kaitsmine ja seisundi parandamine, säästvale veekasutusele kaasaaitamine ning põua- ja üleujutuste ohtude leevendamine. Veemajanduskavad uuendatakse iga kuue aasta järel. LIFE SIP WetEST-i raames rakendatakse Lääne-Eesti vesikonna kavade elluviimisel uudseid meetodeid ja lahendusi, sh juhtimissüsteemis. III perioodi (2022-2027) Lääne-Eesti vesikonna VMK sisaldab 854 erinevat meedet, millest 105 viiakse ellu LIFE SIP WetEST-i käigus. Ülejäänud meetmete rakendamiseks on projektis ettenähtud täiendavate rahastusvõimaluste leidmine. Projekt panustab IV (2028-2033) perioodi kavade ettevalmistamisse ja täitmisesse. Lisaks uuritakse projekti jooksul erinevaid rahvusvahelisi praktikaid, mis on ennast tõestanud veemajandamisel teistes ELi riikides, kuid mida ei ole seni Eestis katsetatud. Juhtimise arenguhüpe loob eeldused süsteemseks muutuseks laiemalt ja on vajalik vee seisundi parandamiseks kogu Eestis.

Praktilistest tegevustest tehakse Lääne-Eesti vesikonnas 9 aasta jooksul pinna-, põhja – ja rannikuvee uuringuid; katsetatakse pilootaladel põllumajandus- ja maaparandustöödest tuleneva hajukoormuse vähendamise meetmeid; katsetatakse biomanipulatsiooni tehnikaid Haapsalu Tagalahe ja Harku järve tervendamiseks; kaardistatakse ohtlike ainete (elavhõbe ja püsivad orgaanilised saasteained) allikaid- ja levikut ning töötatakse välja saasteainete keskkonnaloastamist toetav tööriist.

Rahastajad

Projekti „Enabling collaborative efforts for systemic change in Estonian River Basin Management“ rahastusleping 101147477 — LIFE23-IPE-EE-LIFE SIP WET-EST sõlmiti Kliimaministeeriumi ja Euroopa Komisjoni vahel  detsembris 2024. Projekt kestab 9 aastat ning selle kogumaksumus on 29,9 miljonit eurot. Life SIP WetEST projekt on rahastatud Euroopa Liidu Life programmist (60%), Eesti riigi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust (30%) ja partnerite panusest (10%).

Projekti kestus: 2025-2033

Projekti partnerid

Projekti juhib Kliimaministeerium. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ on projekti partner. Kokku on partnereid 17: Kliimaministeerium (KliM), SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), Keskkonnaagentuur (KAUR), Keskkonnaamet (KeA), Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT), Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK), Maa- ja Ruumiamet (MaRu), Maaelu Teadmuskeskus (METK), Tallinna Tehnikaülikool (TalTech), Tartu Ülikool (TÜ), Tallinna Ülikool (TLÜ), Eesti Maaülikool (EMÜ), MTÜ Balti Keskkonnafoorum (BEF), Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus (LHK), SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK), Eesti Rahvusringhääling (ERR).

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ tegevused projekti käigus on järgmised:

• Ohtlike saasteainete leviku ja koormuste kaardistamine Pärnu jõe valgalal, mille raames selgitame välja jäätmekäitlusobjektidelt ja tiheasustusaladelt veekeskkonda jõudvad ohtlikud aineid;
• Ohtlike saasteainete leviku ja koormuste hindamist toetava tööriista loomine keskkonnaametnikele;
• Keskkonnalubades ohtlikele saasteainetele sätestatud tingimuste ajakohastamise toetamine;
• Elavhõbeda (Hg) allikate ja levikuteede kaardistamine ning koormuse hindamine;
• Meetmete väljatöötamine Hg heidete vähendamiseks;
• Veepoliitika raamdirektiivi (VRD) seisundihinnangute jaoks Hg põhjasetete piirnormi väljatöötamine;
• Veemajanduskavade digitaalplatvormi välja arendamises osalemine, et tagada VMK meetmete tõhus- ja koordineeritud rakendamine;
• Veemajanduskavade meetmete tõhususe hindamise metoodika väljatöötamine;
• Pilootveekogudel meetmete rakendamise eelse ja järgse ökoloogilise- ja keemilise seisundi ning tööde aegsete mõjude hindamine;
• Projekti partnerite toetamine mõõtmiste ja laborianalüüsidega.

KONTAKT