LIFE SIP AdaptEST

LIFE SIP AdaptEST projekt „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“

Eesmärk ja tegevused

Projekti peamine eesmärk on suurendada erinevate ökosüsteemide vastupanuvõimet muutuvas kliimas, parandada ühiskonna valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks (ilmaprognoosimudelite ja kliimaprojektsioonide ajakohastamise kaudu) ning tagada sotsiaal-majanduslik positiivne mõju ressursside säästva kasutamise kaudu, kasutades selleks mitmeid häid tavasid, näidis- ja katseprojekte ning suutlikkuse suurendamise meetmeid.

Projekti tähtsamateks väljunditeks on lahenduse leidmine Alam-Pedja luhaheina probleemile, töötatakse välja meetmed veekogude ja veekogumite seisundi parandamiseks või säilitamiseks, leitakse heitveele optimaalsed taaskasutusvõimalused põllumajanduses ja tööstuses, selgitatakse välja millised puude järglased on ilmastikule ja haigustele vastupidavad ja millist piirkondadest pärit liike saaksid metsaomanikud metsa uuendamisel kasutada. Lisaks parandatakse lõheliste kudemistingimusi ja asustatakse ja seiratakse kaitsealuseid ja ohustatud kalaliike (tõugjas, harjus ja siig).

Rahastajad

LIFE integreeritud projekt „Implementation of national climate change adaptation activities in Estonia“, LIFE21-IPC-EE-LIFE-SIP AdaptEst/101069566. Projekti eelarve 18,8 miljonit eurot.

Projekti kestus: 2023-2032

Projekti partnerid

Projekti juhib Kliimaministeerium ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ on projekti partner. Kokku on partnereid 17: Kliimaministeerium – juhtpartner, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogia Keskus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Geoloogiateenistus, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Loodushoiu Keskus, Eesti Erametsaliit, Tartu Jahindusklubi, OÜ Ilvesmaa.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ tegevused projekti käigus on järgmised:

• Teeme veeanalüüse, mille abil projekti partnerid (EGT, TLÜ) arendavad välja mudelid, mis näitavad pinna- ja põhjavee koguseid ja vee voolu ühtse süsteemina ning võtavad arvesse kliimaprojektsioone. 
• Riikliku vee taaskasutusstrateegia koostamine. Tegevuse eesmärgiks on tuvastada taaskasutatava vee (reovesi, kaevandusvesi jne) kättesaadavus, selle potentsiaalsed kasutajad ning kaardistada tehnoloogia, mis on vajalik vee ohutuks taaskasutamiseks. Tegevuse käigus analüüsitakse erineva suurusega linnade ja tööstusettevõtete ühendamise potentsiaali ja teostatavust tõstmaks joogivee varustatuskindlust ja reoveepuhastuse tõhusust. Erinevate veeliikide (reovesi, sademevesi, kaevandusvesi) taaskasutamiseks kogutakse ja analüüsitakse andmeid, pöörates tähelepanu kvaliteedinõuetele johtuvalt taaskasutuse eesmärkidest ning hinnatakse kuidas vee kvaliteeti mõjutab selle kogumise, säilitamise ja hoiustamise viis. Koos TTÜ ja EMÜ-ga anname soovitusi vee eeltöötluse, puhastamismeetoditele ja kasutussoovitustele sõltuvalt vee koostisest ja päritolust. Töö tulemusena töötatakse välja Eesti tingimustesse sobivaim strateegia heitvee taaskasutamiseks.
• Koos EMÜ-ga uurime vee taaskasutamise potentsiaali põllumajanduses hüdropoonika ja akvapoonika näidetel ning tööstustes alternatiivse veeallikana.
• Hindame koos TÜ-ga endistel kaevandusaladel märgalade taastamise potentsiaali joogivee varustuskindluse ja CO₂ sidumisvõime suurendamiseks. Tegevuse eesmärgiks on soodustada tehisveekogudel looduslike veekogude ökosüsteemiga sarnaste veekogude teket, näiteks õõtsiksoo teket. Taastatud märgaladega soovitakse ühtlasi vähendatakse CO₂ emissiooni.
• Lisaks uuritakse tekkiva tehisjärve näitel kaevandusvee mõju olemasolevate pinnaveekogude seisundile ning kaevandusvee potentsiaali joogiveeks kasutamisel.
• Elanikkonna teadlikkuse tõstmine vee säästmise vajadusest ja vee taaskasutamise võimaluste parendamine erinevates sektorites. Tegevuse eesmärgiks on elanikkonna ja tööstussektori teadlikkuse tõstmine veesäästmise vajadusest.

KONTAKT