Antimikroobse resistentsuse (AMR) ohjamise juhtrühma töös osalemine
„Üks tervis“ on globaalne lähenemisviis, mis rõhutab inimeste, loomade ja keskkonna omavahelist seotust.
Antimikroobse resistentsuse tõkestamisel on vajalik “Üks tervis”globaalne lähenemiseviis, mis arvestab inimeste, loomade ja keskkonna omavahelist seotust ja vajalikkust haiguste leviku ennetamisel. Antimikroobsete ravimite väärkasutamine ühe valdkonna sees võib põhjustada resistentsuse suurenemist, mis omakorda mõjutab ravivõimalusi ja kasutust teistes valdkondades. Eestis ja rahvusvaheliselt on kontseptsiooni „Üks tervis“ rakendamine keskne osa antimikroobse resistentsuse ohjamisel.
Valdkondadeülene AMR ohjamise juhtrühm loodi Eestis Sotsiaalministri 9. juuli 2019. aasta käskkirjaga nr 48. AMR juhtrühm töötas 2024. aastaks välja strateegia antimikroobse resistentsuse (AMR) vastu võitlemiseks “Eesti antimikroobse resistentsuse ohjamise strateegia 2025-2030”. AMR ohjamise juhtrühma kuuluvad esindajad tervise-, maaelu-, keskkonna ning haridus- ja teaduse valdkondadest.
Juhtrühma peamised eesmärgid on:
- suurendada teadlikkust antimikroobsest resistentsusest;
- tõhustada infektsioonide ennetamise meetmeid;
- kasutada antimikroobseid ravimeid vastutustundlikult;
- piirata ravimresistentsete mikroobide levikut keskkonda;
- tagada AMR seire ja järelevalve;
- suurendada investeeringuid teadusesse, diagnostikasse ja teistesse seotud valdkondadesse;
- tagada ühtne süsteem antimikroobse resistentsuse ohjamiseks ning tõhustada valdkondade ja rahvusvahelist koostööd.
AMR ohjamise strateegia elluviimist kajastatakse valdkondlikes tegevuskavades, kus määratakse detailsemad tegevused, vastutajad, tähtajad ja hindamiskriteeriumid. AMR juhtrühm koordineerib strateegias kavandatud tegevuste elluviimist ning hindab AMR leviku ohjamist strateegiadokumendis nimetatud indikaatorite abil. Keskkonnavaldkonna AMR teemad on hetkel seotud kõige rohkem veevaldkonnaga ja kajastatakse koostatavates Veemajanduskavades ja eraldi AMR tegevuskava ei koostata.
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ osaleb AMR juhtrühma töös alates 2024. aastast panustades keskkonnavaldkonna teemadesse.
AMR levik Eesti keskkonnas
Lisa infot AMR levikust Eestis Üks Tervis põhimõttel on võimalik lugeda Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst “Using the One Health approach for mapping the spread of antibiotic resistant bacteria in Estonia” (PhD Mailis Laht 2024).
Keskkond on oluline vahelüli kuhu koguneb inimtegevuse tulemusel antibiootikumide jääke ja resistentsuse saavutanud bakterid. Inimeste tarbitud antibiootikumidest jõuab enamus jääke keskkonda väljaheidete kaudu. Reoveepuhastite arenguga suudame küll puhastada olulise osa tekkivatest saasteainetest, aga bioloogilist ohutust tänased tehnoloogiad veel ei taga. Loomakasvatusest satuvad AMR bakterid keskkonda kui väljaheiteid kasutatakse väetisena. Bioloogilise ja keemilise ohutuse tagamine erinevate ressursside (vesi, toitained jne.) kasutamisel on AMR leviku tõkestamisel olulise tähtsusega.
Ajakohast AMR valdkonnas
AMR teadlikkuse nädal 18-24 november 2025
Maailma AMR teadlikkuse nädala (World AMR Awareness Week (WAAW) 2025) teema “Tegutse kohe: kaitse olevikku, taga tulevik” “Act Now: Protect Our Present, Secure Our Future”. Nädala tegevuste elluviimiseks on rahvusvaheliselt ühendanud jõud (The AMR Quadripartite organizations) järgmised organisatsioonid: the Food and Agriculture Organization of the United Nations (FAO), the United Nations Environment Programme (UNEP), the World Health Organization (WHO), and the World Organisation for Animal Health (WOAH).