Keskkonnamõjud

Inimtegevusest tulenev kasuhoonegaaside kasvav kogus atmosfääris on oluliselt tugevdanud Maa kasvuhooneefekti ning tekitanud atmosfääris liigse soojuse kinnipidamise. Kuigi on tõsi, et kliima Maal on pidevas muutumises, on praegused muutused oluliselt kiiremad kui varasemalt toimunud puhtalt looduslikud protsessid. Näiteks CO2 ja CH4 koguste tõusud atmosfääris vahemikul 1750-2019 ületavad olulisel määral varasemalt aastatuhandete jooksul toimunud muutusi jääaegade ja nende vahelistel perioodidel.

Kliimamuutust mõõdetakse eelkõige Maa keskmist temperatuuri jälgides ning võrreldes seda tööstusrevolutsiooni eelsete aegadega (aastatel 1850-1900), kuna just tööstusrevolutsioonist alates on inimtegevus elu Maal olulisel määral muutma hakanud. 2022. aasta seisuga oli Maa temperatuur tõusnud juba 1.1 kraadi, ning kuigi see kõlab tühiselt, on juba täheldatud muutused murettekitavad.

Inimasutustest mõjutab kliimamuutus enim rannikupiirkondi, kus suureneb tormide ja üleujutuste oht ning soolastuvad põhjaveevarud. Merevee taseme tõus on raske väikestele saartele ning tõusvad temperatuurid teevad elu raskeks arktilistel kogukondadel.

Kliima soojenedes väheneb nii maismaa kui veeökosüsteemidele sobiv ala ning muutub nende kooslus. Suureneb ka tulekahjude hulk, mis vähendab looduslikku mitmekesisust ning süsinikku püüdvaid ja talletavaid süsteeme. Saastatuse, elupaikade killustumise ning maakasutuse muutuse tõttu transformeerunud ökosüsteemid mõjutavad ka inimeste toimetulekut ja toiduga kindlustatust. Ookeanite hapestumine ja soojenemine on juba praeguseks tugevalt kahjustanud veeliikide toiduks kasvatamist. Üha enam inimesi kannatab ka veepuuduse all ja haiguste levimininegi on soojenevas kliimas kiirem.

Mägedes on kiiresti vähenemas lumekatte ulatus ja liustike arv, madalamal leiduvad liigid kolivad üha kõrgemale ning 84% mäestike liikidest on väljasuremisohus. Veeringe muutus, veenappus ja maalihete rohkus põhjustavad pingeid nii kohalikele kui mägede jõgedest allavoolu elavatele inimestele.

Juba 1.2 kraadi soojenemiseni jõudes on oodata massilist puude suremist ja korallriifide pleekimist, merejääst sõltuvate liikide suurt vähenemist ning kuumalainete põhjustatud massilist suremust. 1.5 kraadi soojenemine mõjutab tugevalt arktilisi ökosüsteeme ja vetikatega seotud ökosüsteeme.

Mitte kõik kliimamuutusega seotud muutused ei ole täielikult negatiivsed, küll aga on negatiivsete mõjude osakaal oluliselt suurem. Näiteks kuigi kliima soojenemine võimaldab Põhja-Euroopas kasvatada rohkem toitu, ei ole see piisav, et korvata põllumajanduslikke kahjusid Lõuna-Euroopas.

Kliima soojenemine on kindlasti juba toimumas, kuid kuhu maani see soojenemine jätkub, ei ole veel selge ning sõltub paljuski inimkonna lähikümnenditel tehtavatest otsustest.

Parimaks rahvusvaheliseks teaduslikuks ülevaateks kliimamuutusega seotud problemaatika ning võimalike lahenduse osas peetakse ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni) poolt valmistatavaid IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change – Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu) raporteid. Huvi korral saab neist raportitest lisainfot (raportid on inglisekeelsed).

Kasvuhooneefekt ja F-gaasid

F-gaasid on kasvuhoonegaasid, mis tähendab, et need talletavad endas soojust põhjustades seeläbi kasvuhooneefekti, mis omakorda põhjustab kliimamuutust.

Kasvuhooneefekt viitabki klaaskasvuhoonetes nähtavale olukorrale, kus klaasi all tõuseb temperatuur keskmisest kõrgemale ja taimed hakkavad varem kasvama, õitsema ja vilju kandma. Planeedi seisukohast tähendab kasvuhooneefekt olukorda, kus erinevad kasvuhoonegaasid (mille hulka loetakse ka veeaur) talletavad endasse soojust, mis takistab selle vabanemist tagasi kosmosesse ja seega hoiab temperatuuri Maal kõrgemana kui ümbritsevas keskkonnas, mis võimaldab siin elu tekkimise ja säilimise.

Lisaks eluks vajalikule looduslikule kasvuhooneefektile on vaja rääkida ka inimtekkelisest ehk inimeste põhjustatud kasvuhooneefektist, mis hakkas ilmnema alates tööstusliku arengu algusest 19. sajandil. Inimtegevus panustab tänapäeval kasvuhooneefekti sedavõrd, et on võimeline looduslikku tasakaalu mõjutama ning seega siinseid tingimusi muutma. Sellest tingitud kliimamuutus on tajutav muutuvates sademehulkades, tõusvates keskmistes temperatuurides ja üha sagedamates äärmuslikes ilmastikuoludest nagu kuumahood ja üleujutused.

Inimtekkelise kasvuhooneefekti põhjuseks on peamiselt süsinikdioksiidi (CO2), metaani (CH4), naerugaasi (N2O) ja sünteetiliste gaaside (osaliselt halogeenitud fluorosüsivesinike, fluoroklorosüsivesinike, fluorosüsivesinike, SF6 – nn F-gaasid) heitkoguste kasv.

Võrreldes CO2-ga on F-gaaside kliima soojendamise võimekus tuhandetes kordades suurem, kusjuures kõige hullemaks peetava SF6 gaasi mõju on hinnatud lausa 24 300 korda suuremaks kui CO2 mõju. F-gaaside negatiivne mõju on seotud ka nende pikaaegse püsivusega atmosfääris, mis mõnede F-gaaside puhul tähendab aastaid ja teiste puhul lausa sajandeid.

Loe lisaks:

Kliimamuutusega seotud ohud

PANGE TÄHELE

• Alternatiivsed, väiksema keskonnamõjuga külmaained
• Oluline teada – paiksed jahutusseadmed
• Osoonikihti kahandavate ainete (OKAde) seadusandlus
• Käitluskeskuse teenused ja hinnakiri