F-gaaside kasutamine
Vastavalt Eesti riiklikule kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste 2024. a inventuurile1 on Eesti F-gaaside (HFC-de ja SF6) heitkogus kasvanud 15.9 tuhandelt tonnilt CO2-ekvivalenti2 1992. a kuni 197.1 tuhande tonnini CO2-ekvivalenti 2022. aastal. Kõige kõrgem oli F-gaaside heitkogus 2018. a – 225.9 tuhat tonni CO2 ekvivalenti.
Kasv kuni 2018. a oli suures osas põhjustatud sellest, et külmaseadmetes varem kasutatud osoonikihti kahandavad ained (OKA-d) nagu CFC-d, HCFC-d ja haloonid on Eestis alates 1995. a enamjaolt asendatud HFC-dega. Kasvutrendi on toonud kaasa ka kliimaseadmete märgatavalt laialdasem kasutuselevõtt nii hoonetes kui sõidukites.
Samuti muutusid HFC-d osoonikihti kahandavate ainete asendusaineks ka valdkondades nagu gaastulekustutus, ehitusvahud ja aerosoolspreid.
Ülejäänud valdkondade F-gaaside heitkogused on võrdlemisi väikesed.
Pärast F-gaaside määruse (EL) 517/2014 piirangute rakendumist 2015. a heitkoguste tõus pidurdus ja alates 2019. aastast hakkasid heitkogused vähenema. Heitkogused tõusid taas 2021.ja 2022. a suuremate külmaseadmete mahakandmisest, milles oli suuremad täitekogused kõrge GWP-ga F-gaasi R-404a. Põhiliselt mõjuvad heitkoguseid vähendavalt piirangud F-gaaside kasutamisele külmaseadmetes. 2020. aastaks oli juba 25% supermarketite F-gaasidega külmasüsteemidest välja vahetatud kliimasõbralike CO2-süsteemide vastu.
F-gaaside heitkogused kategooriate lõikes perioodil 1990–2022 (t CO2 ekv x 103)
[1]Vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile ning osapoolte konverentsi vastavatele otsustele on Eesti kohustatud esitama KHG inventuuri ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile. Kuna Eesti on Euroopa Liidu liige, siis tuleb esitada KHG inventuur vastavalt määrusele (EU) 2018/1999 ka Euroopa Komisjonile.
[2]HFC heitkogus CO2-ekvivalentides näitab HFC mõju globaalsele soojenemisele arvestades HFC GWP-d. HFC CO2-ekv = HFC heitkogus × selle GWP.
LOE LISAKS
- Kliimamuutused ja kasvuhooneefekt – ülevaade kliima soojenemisest ja kasvuhoonegaasidest (PDF, 1426 KB)
F-gaasid ja nende kasutamine
Fluoritud kasvuhoonegaasid (F-gaasid) on inimese poolt leiutatud kemikaalid, mida kasutatakse paljudes majandusvaldkondades ja rakendustes.
F-gaase on kolm põhigruppi. Nendeks on fluorosüsivesinikud (HFCd), perfluorosüsivesinikud (PFCd), muud perfluoritud ühendid (nt SF6), küllastumata fluoro(kloor)süsivesinikud (sh HFO-d), inhalatsioonianesteetikumina kasutatavad fluoritud ained, muud fluoritud ained (nt NF3), fluoritud eetrid, ketoonid (nt NOVEC) ja alkoholid, muud fluoritud ühendid. Kõige suurem ja olulisem grupp neist on HFCd.
Fluoritud kasvuhoonegaaside nimekirjad leiab 11. märtsil 2024. a jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2024/573, milles käsitletakse fluoritud kasvuhoonegaase I, II ja III lisast. Fluorosüsivesinikud (HFC-d) on leitavad I lisa 1. jaotisest. Fluoritud kasvuhoonegaasid esinevad aga tihti erinevate gaaside segudena.
Kus F-gaase kasutatakse?
HFC-sid kasutatakse jahutus-, kliimaseadmetes ja soojuspumpades; tulekustutusseadmetes; vahutööstuses (nt ehitusvahud ja plaadid); lahustina ja aerosoolides.
PFC-sid kasutatakse tavaliselt elektroonikatööstuses, samuti kosmeetika- ja ravimitööstuses. Minevikus kasutati PFC-sid ka tuletõrjes, kus neid võib vanemates seadmetes veel leida.
Väävelheksafluoriidi (SF6) kasutatakse peamiselt elektrijaotlates isolatsioongaasina ning samuti magneesiumi ja alumiiniumi tootmisel.
| Kasutusala | Gaasi nimetus |
|---|---|
| Jahutusseadmed, kliimaseadmed või soojuspumbad | Enamlevinud F-gaasid: R-404A, R-134A, R-407C, R-410A, R-32, R-507A jneVähemlevinud F-gaasid: R-417A, R-422 (A, B, C), R-407 (A, B, D, F), R-422 (A, B, D), R-427A. |
| Tuletõrjeseadmed | FM-200 ehk HFC-227ea, FE-13 ehk R-23, FS49C2 ehk R-866, R-125, R-236 |
| Mootorsõidukite kliimaseadmed | R-134a, HFC(HFO)-1234yf |
| Elektrijaotlad | SF6 |
| Lahustid | HFC-365mfc, HFC-43-10mee, HFC-245fa, HFC-134a |
Tabelis toodud F-gaaside nimekiri ei ole ammendav.
Levik
F-gaasid muutusid arenenud riikides populaarseks 1990ndatest aastatest, mil nendega hakati asendama osoonikihti kahandavaid aineid, mida tol ajal enamikus sellistes rakendustes kasutati.
F-gaasid moodustavad ainult umbes 2,5% Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside emissioonidest (Eestis 1% ringis, kuna meil on energeetika osa proportsionaalselt suurem), aastatel 1990–2014 heitkogused kahekordistusid, samal ajal kui muude kasvuhoonegaaside heide vähenes.
F-gaaside kasutamise kohta Eestis saab lühidalt lugeda siit.
Mõju
Kuigi F-gaasid osoonikihti ei kahanda, on nad väga tugeva toimega kasvuhoonegaasid. Nende ainete globaalse soojendamise potentsiaal ehk GWP on kuni 23 000 korda kõrgem kui CO2-l. Enamlevinud F-gaaside GWP-de keskmine väärtus on veidi üle 2000.
Faktid
- Mõned F-gaasid, eriti HFCd püsivad atmosfääris suhteliselt lühikest aega, kuid PFCd ja SF6 jäävad atmosfääri tuhandeteks aastateks;
- Enamiku F-gaase sisaldavate seadmete ja toodete eluiga on 10-30 aastat. Seepärast on oluline, et neid seadmeid (nt jahutus-, kliimaseadmeid, soojuspumpasid, tuletõrjeseadmeid ja pingejaotlaid) nõuetekohaselt hooldatakse ja seadme eluea lõppedes sealt aine kokku kogutakse.
Aastaks 2030 peab Euroopa Liit oma F-gaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) vähendam